Talgulised andsid Palupõhja puisniidule vikatitega uue hingamise

Autor:

mari.kala
Talgulised main
Erika Marend
oluline

Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke.

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks looduslikule faktorile on seda soodustanud ka kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguste ilmade jätkumisel võib aga sarnaseid teateid tulla peagi ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis tarvitatakse kuivalejäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära lindude ja kiskjate poolt. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha. Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb nende utiliseerimisega reeglina loodus ise toime. Kui suremine on massilisem ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele. Küll aga on võimalik päästa kuivalejäänud jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada Keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust. Kuivalejäänud veekogudest ning hukkunud kaladest ja vähkidest palume teada anda e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Lisainfo

Aimar Rakko

Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja

E-post: aimar.rakko@keskkonnaamet.ee

Telefon: 5306 9104